info@digitalwater.ee · E–R 09.00–17.00 · Rehepapi põik 3, Soinaste küla
FacebookInstagramETEN
Avaleht / KKK

Korduma kippuvad küsimused

Vastused veeanalüüsi, seadmevaliku, paigalduse ja hoolduse kohta.

Kas enne seadme valimist on vaja veeanalüüsi?

Sobiv lahendus sõltub vee koostisest ja kasutusest. Kaevu- ja puurkaevuvee korral on ajakohane laborianalüüs seadme valimisel oluline lähtekoht. Võta meiega ühendust, et täpsustada vajalikud näitajad.

Kuidas valida sobiv veetöötlusseade?

Saada meile olemasolev veeanalüüs, kirjelda veeprobleemi ja veekasutust. Kodus on olulised tarbijate arv ning samaaegne veevajadus; tööstuses ka nõutav veekvaliteet ja tootlikkus.

Kas vee välimus või maitse näitab, et vesi on ohutu?

Selge ja hea maitsega vesi võib siiski sisaldada aineid või mikroorganisme, mida meeltega ei tuvasta. Vee ohutuse hindamiseks kasuta asjakohast laborianalüüsi.

Millest sõltub seadme ja paigalduse hind?

Hind sõltub vee koostisest, vajalikust tootlikkusest, valitud tehnoloogiast ja paigalduskohast. Täpse pakkumise jaoks saada veeanalüüs ning võimalusel fotod paigalduskohast.

Mida paigalduskoha juures arvestada?

Vajalikud ühendused ja ruum sõltuvad seadmest. Arvestada võib olla vaja veeühenduste, äravoolu, elektri, külmakaitse ja hooldusruumiga. Täpsed nõuded lepime kokku valitud seadme järgi.

Kui sageli vajab seade hooldust?

Hooldusvälp sõltub seadmest, vee kvaliteedist ja kasutuskoormusest. Järgi tootja juhendit ning kokkulepitud hoolduskava. Filtrielementide, soola või muude kulumaterjalide vajadus sõltub kasutatavast lahendusest.

Küsimused teemade kaupa

Vali teema või sirvi kõiki erakliendi ja tööstuse lahenduste küsimusi.

Erakliendile

Veetöötlus erakliendile

Milliseid veeprobleeme eramajades kõige sagedamini lahendate?

Kõige sagedamini puutume kokku rauarikka, kareda, ebameeldiva lõhna või maitsega ning mikrobioloogiliselt saastunud kaevu- ja puurkaevuveega. Lisaks paigaldame joogiveefiltreid ja mehaanilise sademe filtreid.

Kust alustada, kui kaevuvesi on halva kvaliteediga?

Alusta ajakohasest laborianalüüsist. Saada meile analüüsi tulemused ja kirjelda, mida vees märkad (värvus, lõhn, sade, plekid). Selle põhjal soovitame sobiva seadme või seadmete kombinatsiooni.

Kas paigaldate seadmeid üle Eesti?

Jah, teenindame erakliente kogu Eestis – nii linnades kui maapiirkondades. Paigalduse aja ja hinna lepime kokku pärast objekti andmete täpsustamist.

Kas pakute ka seadmete hooldust?

Jah. Pakume paigaldatud seadmetele hooldust ning kulumaterjale, näiteks filtrielemente ja veepehmendussoola. Hooldusvälp sõltub seadmest ja vee kvaliteedist.

Loe lähemalt: Veetöötlus erakliendile →

Rauarikas vesi

Kuidas aru saada, et vees on liiga palju rauda?

Tüüpilised märgid on kollakas või pruunikas vesi, roostepruunid plekid valamutel, WC-potil ja pesul ning metalne maitse. Täpse rauasisalduse näitab laborianalüüs.

Kas rauarikas vesi on tervisele ohtlik?

Raud ise ei ole tavaliselt peamine terviserisk, kuid see halvendab vee maitset, värvi ja lõhna ning kahjustab torustikku ja kodumasinaid. Rauaga koos võib vees esineda ka mangaani või muid aineid, mistõttu tasub vett analüüsida.

Milline seade eemaldab vee rauast?

Rauaeemaldusfilter oksüdeerib lahustunud raua ja püüab selle filtermaterjali. Sobiv filter valitakse raua, mangaani, pH ja muude näitajate järgi. Kui vesi on ka kare, saab kasutada kombineeritud lahendust.

Kui tihti tuleb rauaeemaldusfiltrit hooldada?

Automaatne filter tagasipesub end ise. Hooldusvälp ja filtermaterjali vahetus sõltuvad vee koostisest ja veekulust – soovitame seadet regulaarselt kontrollida.

Loe lähemalt: Rauarikas vesi →

Kare vesi

Kuidas kare vesi end kodus väljendab?

Kare vesi jätab katlakivi veekeetjasse, boilerisse, segistitele ja duššiklaasile, suurendab pesuvahendi kulu ning võib kuivatada nahka ja juukseid.

Kuidas vee karedust mõõdetakse?

Karedust mõõdetakse tavaliselt Saksa kraadides (°dH) või mmol/l. Täpse väärtuse saab laborianalüüsist või kiirtestiga. Karedus on üks olulisemaid näitajaid veepehmendaja valimisel.

Kuidas veepehmendaja töötab?

Veepehmendaja vahetab ioonvahetusvaigu abil kaltsiumi ja magneesiumi ioonid välja. Vaik regenereeritakse automaatselt soolalahusega, mistõttu vajab seade veepehmendussoola.

Kui palju soola veepehmendaja kulutab?

Soolakulu sõltub vee karedusest, veekulust ja seadme seadistusest. Soovitame kasutada spetsiaalset veepehmendussoola (tablettsool) ja kontrollida soolapaagi taset regulaarselt.

Loe lähemalt: Kare vesi →

Ebameeldivalt lõhnav või maitsev vesi

Miks vesi lõhnab mädamuna järele?

Mädamuna lõhna põhjustab tavaliselt vesiniksulfiid, mis on levinud puurkaevuvees. Lõhn võib tekkida ka boileris bakterite tegevuse tõttu. Põhjuse selgitamiseks tasub vett analüüsida.

Mis põhjustab vee halba maitset?

Halba maitset võivad põhjustada raud, mangaan, orgaanilised ühendid, vesiniksulfiid või kloor. Sobiv lahendus sõltub põhjusest, seega on lähtepunktiks veeanalüüs.

Kuidas vee lõhna eemaldada?

Sõltuvalt põhjusest kasutatakse õhustamist, oksüdeerivat filtrit või aktiivsöefiltrit. Kui lõhn on tingitud mikroobidest, võib vaja minna ka desinfitseerimist.

Kas lõhnav vesi on joomiseks ohtlik?

Lõhn ise ei näita alati ohtu, kuid see võib viidata saastusele. Enne joogiks kasutamist soovitame teha laborianalüüsi.

Loe lähemalt: Ebameeldivalt lõhnav või maitsev vesi →

Mikrobioloogiliselt saastunud vesi

Kuidas teada saada, kas kaevuvees on baktereid?

Bakterite olemasolu saab kindlaks teha ainult laborianalüüsiga (nt E. coli, coli-laadsed bakterid, enterokokid). Vesi võib olla selge ja lõhnatu ka siis, kui see on saastunud.

Kuidas UV-seade vett desinfitseerib?

UV-seade kiiritab läbivoolavat vett ultraviolettvalgusega, mis kahjustab mikroorganismide DNA-d ja takistab nende paljunemist. Meetod ei lisa vette kemikaale ega muuda selle maitset.

Kas enne UV-seadet on vaja eelfiltrit?

Jah, tavaliselt. Hägusus, raud ja sade vähendavad UV-kiirguse toimet, seega paigaldatakse enne UV-seadet mehaaniline filter ja vajadusel rauaeemaldus.

Mida teha pärast üleujutust või kaevu reostust?

Ära kasuta vett joogiks enne analüüsi. Kaev ja veesüsteem tuleb puhastada ja desinfitseerida ning seejärel vesi uuesti analüüsida. Püsiva kaitse annab UV-desinfitseerimine.

Loe lähemalt: Mikrobioloogiliselt saastunud vesi →

Soolane vesi

Miks on kaevuvesi soolane?

Soolasus võib tuleneda merevee mõjust rannikualadel, sügavamatest põhjaveekihtidest või pinnasest. Sageli on soolase vee põhjuseks kõrge kloriidide ja naatriumi sisaldus.

Kas soolast vett saab joogiveeks töödelda?

Jah. Lahustunud soolade eemaldamiseks sobib pöördosmoos, mis eemaldab suure osa soolasid. Veepehmendaja soola veest ei eemalda.

Kas pöördosmoosiseade sobib kogu majale?

Seda saab paigaldada nii köögi joogiveeks kui ka kogu majale. Kogu maja lahendus vajab suuremat seadet ja mahutit ning sobiva lahenduse valime veeanalüüsi ja veekulu järgi.

Kas soolane vesi kahjustab seadmeid?

Kõrge kloriidisisaldus võib suurendada metallide korrosiooni torustikus ja seadmetes. Seetõttu tasub soolsust analüüsida ja vajadusel vett töödelda.

Loe lähemalt: Soolane vesi →

Mehaaniline sade vees

Mis on mehaaniline sade vees?

Mehaaniline sade on liiv, savi, rooste või muud tahked osakesed, mis muudavad vee häguseks ning kogunevad torudesse, segistitesse ja seadmetesse.

Kuidas sadet veest eemaldada?

Sademe eemaldamiseks kasutatakse mehaanilist filtrit – võrkfiltrit, padrunfiltrit või tagasipestavat liivafiltrit. Valik sõltub osakeste suurusest ja kogusest.

Kui tihti tuleb filtrit puhastada või vahetada?

See sõltub sademe kogusest ja veekulust. Võrkfiltrit saab pesta, padrunfiltri element vahetatakse. Rõhulangus või nõrgem veevool on märk, et filter vajab hooldust.

Miks paigaldada mehaaniline filter teiste seadmete ette?

Eelfilter kaitseb järgnevaid seadmeid nagu veepehmendaja, rauaeemaldusfilter või UV-seade, pikendab nende eluiga ja tagab parema töö.

Loe lähemalt: Mehaaniline sade vees →

Erilahendused

Millal on vaja erilahendust?

Erilahendust on vaja, kui vees on korraga mitu probleemi või standardseade ei taga soovitud tulemust – näiteks kõrge raua- ja mangaanisisaldus koos kareduse ja lõhnaga.

Kuidas erilahendus valitakse?

Lähtume veeanalüüsist, veekulust, paigalduskohast ja kliendi soovidest. Seejärel koostame sobivate seadmete kombinatsiooni ning pakkumise.

Kas erilahendus on kallim kui tavaline seade?

Hind sõltub vajalike seadmete hulgast ja paigalduse mahust. Täpse hinna anname pärast vee analüüsi ja objekti andmete läbivaatamist.

Kas pakute erilahenduse paigaldust ja hooldust?

Jah, paigaldame ja hooldame erilahendusi üle Eesti ning aitame seadistada süsteemi vastavalt vee koostisele.

Loe lähemalt: Erilahendused →

Joogiveefiltrid

Milline joogiveefilter on kodus parim?

Valik sõltub sellest, mida soovid eemaldada. Aktiivsöefilter parandab maitset ja lõhna, pöördosmoos eemaldab ka lahustunud soolad ja paljud muud ained.

Kas joogiveefiltri saab paigaldada köögivalamu alla?

Jah. Enamik joogiveefiltreid paigaldatakse valamu alla ning joogivesi juhitakse eraldi kraani kaudu või segisti kaudu.

Kui tihti tuleb filtrit vahetada?

Filtrite vahetusvälp sõltub filtri tüübist ja veekulust. Tavaliselt vahetatakse eelfiltrid sagedamini kui membraan või põhifilter. Järgi tootja juhist.

Kas joogiveefilter eemaldab baktereid?

Mitte kõik filtrid ei eemalda baktereid. Kui vees on mikroobe, sobib UV-desinfitseerimine või spetsiaalne membraanfilter.

Loe lähemalt: Joogiveefiltrid →

Tööstusele

Tööstuslik veetöötlus

Milliseid veetöötluslahendusi tööstusele pakute?

Pakume mehaanilist filtreerimist, rauaeemaldust, veepehmendust, pöördosmoosi, demineraliseeritud vee ja elektrideioniseerimise süsteeme, UV-desinfitseerimist, ultrafiltratsiooni, labori veetöötlust ning eriainete (fluoriidid, boor, radionukleiidid) eemaldamist.

Milliseid andmeid on pakkumise koostamiseks vaja?

Vajame toorvee analüüsi, nõutavat veekvaliteeti, tootlikkust (m³/h või m³/ööpäevas), kasutuseesmärki ning infot paigalduskoha kohta. Mida täpsemad andmed, seda täpsema pakkumise saame teha.

Kas projekteerite lahenduse konkreetse tootmisprotsessi järgi?

Jah. Iga tööstuslik lahendus valitakse vee koostise, protsessi nõuete ja tootlikkuse järgi. Vajadusel kombineerime mitut tehnoloogiat üheks süsteemiks.

Kas pakute tööstusseadmetele hooldust ja kulumaterjale?

Jah, pakume süsteemide hooldust, kulumaterjale ja veetöötluskemikaale, et seadmed töötaksid stabiilselt ja vee kvaliteet püsiks nõutud tasemel.

Loe lähemalt: Tööstuslik veetöötlus →

Mehaaniline filter

Mida mehaaniline filter eemaldab?

Mehaaniline filter eemaldab veest tahkeid osakesi nagu liiv, muda, rooste ja muu sade. Filtreerimistäpsus sõltub filtri tüübist ja filtermaterjalist.

Milliseid mehaanilisi filtreid tööstuses kasutatakse?

Kasutatakse võrk- ja ketasfiltreid, kotti- ja padrunfiltreid ning tagasipestavaid liiva- ja multimeediafiltreid. Valik sõltub tootlikkusest ja osakeste suurusest.

Kas filter puhastab end ise?

Automaatsed tagasipestavad filtrid puhastavad end ise rõhulanguse või ajaplaani järgi. Padrunfiltrites tuleb filterelement vahetada.

Miks on mehaaniline filter oluline enne teisi seadmeid?

Mehaaniline eelfiltreerimine kaitseb pöördosmoosi membraane, UV-seadmeid ja ioonvahetusvaike ummistumise eest ning pikendab nende eluiga.

Loe lähemalt: Mehaaniline filter →

Rauaeemaldus

Miks on rauaeemaldus tööstuses oluline?

Raud ja mangaan tekitavad setteid torustikus ja seadmetes, rikuvad toodete kvaliteeti ning lühendavad membraanide ja ioonvahetusvaikude eluiga.

Milliseid rauaeemaldusmeetodeid kasutate?

Kasutame õhustamist ja oksüdeerimist koos filtreerimisega, katalüütilisi filtermaterjale ning vajadusel kemikaalidega oksüdeerimist. Meetod valitakse veeanalüüsi põhjal.

Milliseid vee näitajaid on vaja rauaeemalduse valimiseks?

Olulised on raua- ja mangaanisisaldus, pH, hapnikusisaldus, permanganaatne indeks ning vajalik tootlikkus.

Kas rauaeemaldust saab kombineerida teiste lahendustega?

Jah. Sageli järgneb rauaeemaldusele veepehmendus, pöördosmoos või desinfitseerimine, sõltuvalt veekvaliteedi nõuetest.

Loe lähemalt: Rauaeemaldus →

Veepehmendus

Miks on veepehmendus tööstuses vajalik?

Kare vesi tekitab katlakivi kateldesse, soojusvahetitesse ja seadmetesse, vähendab energiatõhusust ning suurendab hooldus- ja remondikulusid.

Kuidas tööstuslik veepehmendaja töötab?

Ioonvahetusvaik eemaldab veest kaltsiumi ja magneesiumi. Duplekssüsteemid võimaldavad pidevat pehme vee tootmist ka regenereerimise ajal.

Milliseid andmeid on vaja veepehmendaja valimiseks?

Vajame vee karedust, tootlikkust, tipukoormust, töörežiimi ja nõutavat jääkkaredust.

Kui palju soola tööstuslik veepehmendaja vajab?

Soolakulu sõltub karedusest ja veekogusest. Arvutame selle pakkumise koostamisel ning pakume ka veepehmendussoola.

Loe lähemalt: Veepehmendus →

Pöördosmoos

Mida pöördosmoos veest eemaldab?

Pöördosmoosi membraan eemaldab suure osa lahustunud sooladest, ioonidest, orgaanilistest ainetest, bakteritest ja viirustest.

Milleks tööstuses pöördosmoosi kasutatakse?

Pöördosmoosi kasutatakse katla toitevee, protsessivee, toiduainetööstuse, laborite ning demineraliseeritud vee tootmiseks.

Kas pöördosmoos vajab eeltöötlust?

Jah. Membraanide kaitseks on tavaliselt vaja mehaanilist filtreerimist, rauaeemaldust, pehmendust või antiskalandi doseerimist sõltuvalt veest.

Kui kaua membraanid vastu peavad?

Membraanide eluiga sõltub toorvee kvaliteedist, eeltöötlusest ja hooldusest. Regulaarne puhastamine ja jälgimine pikendab nende kasutusaega.

Loe lähemalt: Pöördosmoos →

Demineraliseeritud vesi

Mis on demineraliseeritud vesi?

Demineraliseeritud vesi on vesi, millest on eemaldatud lahustunud mineraalid ja ioonid. Selle puhtust mõõdetakse tavaliselt elektrijuhtivusega (µS/cm).

Kuidas demineraliseeritud vett toodetakse?

Demineraliseeritud vett toodetakse ioonvahetuse, pöördosmoosi, elektrideioniseerimise või nende kombinatsiooniga, sõltuvalt nõutavast puhtusest.

Kus demineraliseeritud vett kasutatakse?

Seda kasutatakse katlavees, laborites, elektroonika- ja farmaatsiatööstuses, pinnakatetes, autopesulates ning akudes.

Mida on vaja süsteemi valimiseks teada?

Vajame toorvee analüüsi, nõutavat elektrijuhtivust või puhtusklassi, tootlikkust ja vee kasutusviisi.

Loe lähemalt: Demineraliseeritud vesi →

Elektrideioniseerimine (EDI)

Mis on elektrideioniseerimine?

Elektrideioniseerimine (EDI) on tehnoloogia, mis eemaldab veest ioone ioonvahetusvaigu, membraanide ja elektrivälja abil. Vaik regenereerub pidevalt ilma kemikaalideta.

Mis eelis on EDI-l tavalise ioonvahetuse ees?

EDI ei vaja happe ja leelisega regenereerimist, toodab pidevalt ühtlase kvaliteediga ülipuhast vett ning vähendab kemikaalide käsitlemist.

Kas EDI vajab eeltöötlust?

Jah, EDI paigaldatakse tavaliselt pöördosmoosi järele, et sinna jõuaks juba madala soolsusega vesi.

Kus EDI-süsteeme kasutatakse?

EDI-süsteeme kasutatakse energeetikas, farmaatsias, elektroonikatööstuses ja laborites, kus on vaja väga madala elektrijuhtivusega vett.

Loe lähemalt: Elektrideioniseerimine (EDI) →

Ultraviolettseadmed

Kuidas UV-seade vett desinfitseerib?

UV-kiirgus kahjustab bakterite, viiruste ja algloomade DNA-d, mistõttu need ei saa paljuneda. Vette ei lisata kemikaale.

Kus tööstuses UV-desinfitseerimist kasutatakse?

UV-desinfitseerimist kasutatakse joogivee-, toidu- ja joogitööstuses, kalakasvatuses, protsessivees ning taaskasutatava vee töötlemisel.

Mida on vaja UV-seadme valimiseks?

Vajame vooluhulka, vee UV-läbilaskvust (UVT) ning infot hägususe, raua ja mangaani kohta. Need mõjutavad vajalikku kiirgusdoosi.

Kui tihti tuleb UV-lampi vahetada?

Lambi vahetusvälp sõltub lambi tüübist ja tootjast – tavaliselt umbes kord aastas. Kvartsümbrist tuleb puhastada regulaarselt.

Loe lähemalt: Ultraviolettseadmed →

Labori veetöötlus

Millist vett laborid vajavad?

Laborid vajavad sõltuvalt analüüsist erineva puhtusklassiga vett (nt tüüp I, II või III). Ülipuhas vesi on vajalik tundlikes analüüsides.

Kuidas laborivett toodetakse?

Laborivett toodetakse pöördosmoosi, ioonvahetuse, elektrideioniseerimise, UV-töötluse ja ultrafiltratsiooni kombinatsiooniga.

Kuidas vee puhtust kontrollitakse?

Vee puhtust kontrollitakse elektrijuhtivuse või eritakistuse mõõtmisega, vajadusel ka TOC-i ja mikrobioloogiliste näitajate kaudu.

Mida on vaja süsteemi valimiseks teada?

Vajame nõutavat veetüüpi, päevast veekogust, toorvee kvaliteeti ning labori ruumi- ja ühendusvõimalusi.

Loe lähemalt: Labori veetöötlus →

Täisautomaatne proovisüsteem

Mis on täisautomaatne proovisüsteem?

Täisautomaatne proovisüsteem võtab ja säilitab vee- või reoveeproove automaatselt kindla ajakava või vooluhulga järgi, ilma käsitsi sekkumiseta.

Kus proovisüsteeme kasutatakse?

Proovisüsteeme kasutatakse reoveepuhastites, tööstusettevõtetes, veevärkides ja keskkonnaseires, kus on vaja regulaarset ja usaldusväärset proovivõttu.

Kas proove saab jahutatult säilitada?

Jah, paljud süsteemid on jahutatud proovimahutitega, et proovid säiliksid kuni laborisse viimiseni.

Kas süsteemi saab ühendada juhtimissüsteemiga?

Jah, süsteemi saab tavaliselt liidestada automaatika- või juhtimissüsteemiga ning käivitada proovivõtu signaali põhjal. Täpsustame võimalused vastavalt seadmele.

Loe lähemalt: Täisautomaatne proovisüsteem →

Ultrafiltratsioon

Mis on ultrafiltratsioon?

Ultrafiltratsioon on membraanfiltreerimine, mis eemaldab veest hõljuvaid osakesi, kolloide, baktereid ja suurema osa viirusi, jättes lahustunud soolad vette.

Mille poolest erineb ultrafiltratsioon pöördosmoosist?

Ultrafiltratsiooni membraanil on suuremad poorid – see ei eemalda lahustunud sooli, kuid töötab madalama rõhu ja väiksema energiakuluga.

Kus ultrafiltratsiooni kasutatakse?

Seda kasutatakse joogivee töötlemisel, pöördosmoosi eeltöötluses, vee taaskasutuses ning toiduaine- ja joogitööstuses.

Kuidas UF-membraane hooldatakse?

Membraane puhastatakse automaatse tagasipesuga ja perioodilise keemilise puhastusega. Hooldusvälp sõltub toorvee kvaliteedist.

Loe lähemalt: Ultrafiltratsioon →

Lõhna eemaldus

Mis põhjustab vee või õhu ebameeldivat lõhna?

Lõhna põhjustavad sageli vesiniksulfiid, orgaanilised ühendid, ammoniaak või bakterite tegevus – nii vees kui ka reovee- ja tootmisprotsessides.

Milliseid lõhna eemaldamise meetodeid kasutatakse?

Kasutatakse õhustamist, oksüdeerimist, aktiivsöefiltreid, biofiltreid ja keemilist töötlemist. Meetod sõltub lõhna põhjusest ja kogusest.

Kas aktiivsüsi sobib lõhna eemaldamiseks?

Aktiivsüsi seob tõhusalt paljusid lõhna- ja maitseaineid. Filtermaterjali tuleb aeg-ajalt vahetada, kuna selle sidumisvõime ammendub.

Kuidas leida lõhna põhjus?

Alustame vee või õhu analüüsist ja protsessi kirjeldusest. Selle põhjal soovitame sobiva tehnoloogia.

Loe lähemalt: Lõhna eemaldus →

Tooted ja teenused kõigile

PVC torud

Milleks PVC torusid veetöötluses kasutatakse?

PVC torud ja liitmikud sobivad veetöötlusseadmete ühendamiseks, kemikaalide doseerimiseks ja tööstuslikeks torustikeks, kuna on korrosioonikindlad ja vastupidavad paljudele kemikaalidele.

Kas PVC torud sobivad joogiveele?

Jah, joogiveeks tuleb kasutada vastava sertifikaadiga torusid ja liitmikke. Täpsustame sobiva toote vastavalt kasutusele.

Milliseid mõõte ja rõhuklasse pakute?

Pakume erinevas läbimõõdus ja rõhuklassis PVC torusid ning liitmikke. Saada meile vajalik mõõt, rõhuklass ja kogus ning teeme pakkumise.

Kuidas PVC torusid ühendatakse?

PVC torud ühendatakse tavaliselt liimliitega, keermesliitmikega või äärikutega. Õige ühendusviis sõltub süsteemist ja rõhust.

Loe lähemalt: PVC torud →

Veetöötluskemikaalid

Milleks veetöötluskemikaale kasutatakse?

Kemikaale kasutatakse näiteks vee desinfitseerimiseks, pH korrigeerimiseks, koagulatsiooniks, membraanide puhastamiseks ning katlakivi ja korrosiooni vältimiseks.

Kuidas valida õige kemikaal?

Valik sõltub veetöötlussüsteemist, vee koostisest ja eesmärgist. Anname nõu sobiva kemikaali ja doseerimise osas.

Kas kemikaale tuleb doseerida automaatselt?

Paljudes süsteemides on mõistlik kasutada doseerpumpa, mis lisab kemikaali täpses koguses vastavalt veevoolule. See tagab stabiilse tulemuse ja väldib üledoseerimist.

Kuidas kemikaale ohutult hoida?

Hoia kemikaale originaalpakendis, jahedas ja hästi ventileeritud kohas, lastele kättesaamatult. Järgi ohutuskaardi juhiseid ja kasuta isikukaitsevahendeid.

Loe lähemalt: Veetöötluskemikaalid →

Veesüsteemide desinfitseerimine

Millal on vaja veesüsteemi desinfitseerida?

Desinfitseerimist on vaja pärast uue süsteemi paigaldust, remonti, üleujutust, pikka seisakut või kui analüüs näitab mikrobioloogilist saastust.

Kuidas veesüsteemi desinfitseeritakse?

Süsteem täidetakse desinfitseeriva lahusega, mida hoitakse torustikus kindla aja, misjärel süsteem loputatakse puhta veega. Seejärel tehakse kontrollanalüüs.

Kas desinfitseerimine kaitseb püsivalt?

Ühekordne desinfitseerimine hävitab mikroobid hetkel, kuid ei kaitse uue saastuse eest. Püsivaks kaitseks sobib UV-seade või doseerimissüsteem.

Kas desinfitseerimisel kasutatavad ained on ohutud?

Õigesti doseerituna ja pärast korralikku loputamist on vesi taas kasutatav. Järgi alati juhiseid ja kontrolli tulemust analüüsiga.

Loe lähemalt: Veesüsteemide desinfitseerimine →

Veepehmendussool

Milleks veepehmendussoola kasutatakse?

Veepehmendussoola kasutatakse veepehmendaja ioonvahetusvaigu regenereerimiseks, et seade saaks jätkuvalt karedust veest eemaldada.

Kas tavalist toidusoola võib kasutada?

Ei soovita. Toidusool võib sisaldada lisaaineid ja tolmu, mis võivad soolapaaki ummistada. Kasuta spetsiaalset veepehmendussoola tablettidena.

Kui tihti tuleb soola lisada?

See sõltub vee karedusest, veekulust ja seadme seadistusest. Kontrolli soolapaaki regulaarselt ja hoia soola tase üle veepinna.

Kas tarnite veepehmendussoola?

Jah, pakume veepehmendussoola nii erakliendile kui ka tööstusele. Küsi pakkumist vajaliku koguse kohta.

Loe lähemalt: Veepehmendussool →

Muud teemad

Fluoriidide ja boori eemaldamine

Miks on fluoriidide ja boori eemaldamine oluline?

Osa Eesti põhjaveest sisaldab fluoriide või boori üle joogiveele lubatud piirmäära. Liigne kogus võib olla tervisele kahjulik, mistõttu tuleb vesi vajadusel töödelda.

Milliste meetoditega fluoriide ja boori eemaldatakse?

Kasutatakse pöördosmoosi, selektiivseid ioonvahetusvaike ja adsorptsioonimaterjale. Boori eemaldamine võib vajada spetsiaalset lahendust või mitut etappi.

Kuidas teada saada, kas vees on liiga palju fluoriide või boori?

Seda näitab laborianalüüs. Tulemusi võrreldakse joogiveenõuetes kehtestatud piirväärtustega.

Kas lahendus sobib veevärgile ja ettevõttele?

Jah, pakume lahendusi nii väiksematele veevärkidele kui ka tööstusettevõtetele vastavalt tootlikkusele ja vee koostisele.

Loe lähemalt: Fluoriidide ja boori eemaldamine →

Muude vedelike filtreerimine

Milliseid vedelikke saab filtreerida?

Lisaks veele saab filtreerida näiteks protsessivedelikke, jahutusvedelikke, õlisid, kemikaale ning toiduaine- ja joogitööstuse vedelikke.

Kuidas valitakse filter muu vedeliku jaoks?

Valikul arvestame vedeliku koostist, viskoossust, temperatuuri, keemilist ühilduvust, vooluhulka ja nõutavat filtreerimistäpsust.

Milliseid filtreid kasutatakse?

Kasutatakse kotti- ja padrunfiltreid, ise puhastuvaid filtreid ning membraanfiltreid sõltuvalt vedelikust ja osakeste suurusest.

Kas filtreerimine aitab protsessikulusid vähendada?

Jah. Puhas vedelik pikendab seadmete ja vedeliku eluiga, vähendab seisakuid ning võimaldab vedelikku uuesti kasutada.

Loe lähemalt: Muude vedelike filtreerimine →

Radionukleiidide eemaldamine

Mis on radionukleiidid vees?

Radionukleiidid on looduslikud radioaktiivsed ained (nt raadium, uraan, radoon), mida võib esineda osa Eesti sügavamate põhjaveekihtide vees.

Kuidas radionukleiide veest eemaldatakse?

Kasutatakse ioonvahetust, pöördosmoosi ja spetsiaalseid filtermaterjale. Radooni eemaldamiseks sobib õhustamine. Meetod valitakse analüüsi põhjal.

Kuidas teada, kas vees on radionukleiide?

Radionukleiidide sisaldust ja vee indikatiivdoosi saab määrata akrediteeritud laboris. Veevärkide puhul on see osa joogivee kontrollist.

Mida teha kasutatud filtermaterjaliga?

Kasutatud filtermaterjal ja jäätmed võivad vajada eraldi käitlemist vastavalt nõuetele. Aitame leida õige käitlemislahenduse.

Loe lähemalt: Radionukleiidide eemaldamine →

Vee taaskasutus

Mis on vee taaskasutus?

Vee taaskasutus tähendab kasutatud või kogutud vee (nt protsessivee, hallvee või vihmavee) puhastamist, et seda saaks uuesti kasutada näiteks protsessides, jahutuses, kastmises või WC loputuses.

Kas taaskasutatud vett saab juua?

Üldjuhul taaskasutatakse vett tehniliseks otstarbeks. Joogiveeks kasutamine nõuab väga põhjalikku töötlemist ja vastavust joogiveenõuetele.

Milliseid tehnoloogiaid vee taaskasutamiseks kasutatakse?

Kasutatakse mehaanilist filtreerimist, ultrafiltratsiooni, pöördosmoosi ja desinfitseerimist (nt UV). Lahendus valitakse vee koostise ja kasutuseesmärgi järgi.

Kas vee taaskasutus on kulutõhus?

Vee taaskasutus vähendab veetarbimist ja reoveekulusid. Tasuvus sõltub veekogusest, vee hinnast ja töötlemise vajadusest – aitame selle välja arvutada.

Loe lähemalt: Vee taaskasutus →