Professionaalsed Veetöötlusseadmed Era-ja Ärikliendile

Kuidas töötab? (tööpõhimõte)

 

Elementfiltrid (pestavad sõelfiltrid, vahetatav padrunfilter, automaatne sõelfilter ja liivafilter)

         Elementfiltrid püüavad veest mehhaanilisi osakesi (liiv, muda ja muu tahke reostus mis on sinna sattunud) filtreerimise efektiivsus sõltub     filterelemendi poori mõõdust (mikron, µ)

Vesi käib läbi poorse filterelemendi. Mida väiksem on poori läbimõõt seda kiiremini see ummistub ja vajab vahetust.

*Paigaldatakse veevõrku esimese filtreerimis abinõuna või kohe peale pestavad sõelfiltrit.

 

      Pestav sõelfilter on oma olemuselt peenike sõel mille ava suurus määrab ära tema efektiivsuse, üldjuhul on need alates 40 (mikron, µ) ja suuremad .

*Paigaldatakse veevõrku esimese filtreerimise abinõuna.

 

      Automaatne liivafilter on oma ehituselt nagu raua- ja veepehmendusfilter ainuke erinevus seisneb tagasipesu tsüklites, nende pikkuses ja järjestuses.

Liivafiltri tagasipesu tsüklid:

1. Tagasipesu tsükkel, filterliiva vastupidine pesemine ehk kinni püütud reostuse välja loputamine

2. Filterliiva loputamine töötamise suunas ehk pakitakse kogu materjal kokku tagasi ja loputatakse, et tagasi filtreerimisele lülitades ei satuks reostust tarbijani.

3. Filtreerimise tsükkel.

*Liivafiltri puhul pole vajalik eelnevat sõel ega elementfiltrit kuna liivafiltri efektiivsus on väga suur.

 

      Veepehmendi Ioonvahetuseks ja veepehmendamiseks kasutatavad seadmed koosnevad tavaliselt filterpaakidest, nende sees olevast ioonvahetusmassist (kationiit), juhtpeast (kontrollerist) ja soolapaagist. Seadmed ei vaja tavaliselt eraldi pumpa, sest filtrid töötavad võrgurõhul. Juhtpea küljes on neli ühendust: Vesi sisse, Vesi välja, kanalisatsiooni ühendus ja soolapaagi ühendus. Pehmendamise käigus liigub kare vesi vee sisendist läbi juhtpea filterpaaki mis täidetud filtermassiga ehk kationiidiga. Filterpaagis oleva filtermassi sees toimub ioonvahetus mille käigus vahetatakse kaltsiumi ja magneesiumi soolade iooni mitte karedust tekitavate ioonidega ehk NaCl (söögisoola) ioonidega. Tulemuseks on pehme vesi mille üldkaredus on 0 mgekv/l. Edasi liigub pehmendatud vesi vee väljundist välja tarbijani.

Tagasipesul ehk regeneratsiooni käigus laetakse kationiit taas NaCl ioonidega ja kardust tekitavad magneesiumi ja kaltsiumi sioonid loputatakse filtrist välja.

Regenereerimne

(1.) esimesel pesu tsüklil pestakse veepehmendi tagurpidi läbi ehk vastas suunas tema töötamise suunale. Filterpaagis olev kationiit kobestatakse, sinna pidama jäänud ioonid ja muu kinnipüütu liigub läbi kanalisatsiooni ühenduse kanalisse.

(2.) Teisel pesutsüklil toimub soolalahuse imemine soolapaagist pehmendi filterpaaki ja toimub nn regeneratsiooni põhi tsükkel ehk kationiidi uuesti laadimine NaCl ioonidega.

(3.) Kolmas pesu tsükkel ehk loputamine, selle tsükli käigus loputatakse filter läbi ,et kationiidi massi ei jääks soolalahuse jääke.

(4.) Neljas pesu tsükkel ehk soolapaagi täitmine uue veega, et järgmisel perioodilisel või mahupõhisel tagasipesul oleks soolalahus soolapaagi olemas ja kasutamiseks valmis.

(5.) Viies pesutsükkel ehk kiire loputamine ja pehmendi filtermassi (kationiidi) kokku pakkimine ja käima tõmbamine tarimiseks (pehmendamiseks)

(6.) Kuues tsükkel ehk töötsükkel kus toimub reaalne vee pehmendamine

 

*Pesutsüklid, nende järjestu ja pikkus on kontrollerite tootjatel erinev ja ka seadistatav.

*Veepehmendi tootlikkus ja ressurss sõltub tema suurusest ja veekaredusest.

*Tootlikkuse all mõeldakse veepehmendi tootlikkust (m3/h)

*Ressursi all mõistetakse ühe pehmendus tsükli ajal maksimaalset kareda vee kogust (m3) mida võib läbi veepehmendi pehmendada, peale mida on vaja veepehmendi regenereerida. Mida karedam on vesi seda väiksem on pehmendatav maksimaalne vee kogus.  Kui karedus on väiksem on maksimaalne vee kogus suurem.

*Soola kasutab veepehmendi ainult tagasipesul ehk regeneratsioonil. Soola ei lisata ega doseerita vette ning müüt sellest, et vesi võib olla soolane saab tuleneda ainult sellest, et pesutsükli käigus pole soolalahu korrektselt välja loputatud.

*Tagasipesu ajal lülitatakse veepehmendusfilter veevõrgust välja, ning soola sattumine sellel ajal tarbijani on välistatud va. juhul kui seade on rikkega.

 

      Raua-ja mangaanifilter kemikaalivaba

Raua ja mangaani eralduseks kasutatavad filtrid koosnevad tavaliselt filterpaakidest, nende sees olevast filtermaterjalist, juhtpeast (kontrollerist). Seadmed ei vaja tavaliselt eraldi pumpa, sest filtrid töötavad võrgurõhul. Juhtpea küljes on neli ühendust: vesi sisse, vesi välja, kanalisatsiooni ühendus ja õhu sissevõtu ava. Raua ja mangaani eralduse käigus liigub probleemne vesi „vee sisendist“ läbi juhtpea filterpaaki mis täidetud filtermassiga. Enne filtermaterjali jõudmist puutub vesi kokku hapnikuga (nn „õhukott“). See nn „õhukott“ imetakse filtri ülemisse ossa läbi õhu (sissevõtu ava) tagasipesu tsüklis või filtri esmasel käivitamisel. Filterpaagis oleva filtermaterjal töötab kui katalüsaator mis suurendab reaktsiooni hapniku ning raua ja mangaani vahel, aitab selle välja sadestada ja lõpuks jääb filtermaterjali pidama. Tulemuseks on raua- ja mangaanivaba vesi. 

 

Regenereerimine (tagasipesu)

(1.) Esimesel pesu tsüklil pestakse filter tagurpidi läbi ehk vastas suunas tema töötamise suunale. Filterpaagis olev filtermaterjal (Birm) kobestatakse, sinna pidama jäänud raua ja mangaan, ning muud jäägid pestakse läbi kanalisatsiooni ühenduse kanalisse.

(2.) Teisel pesutsüklil toimub õhu koti imemine läbi õhu sissevõtu ava, toimub nn regeneratsiooni põhi tsükkel ehk filtermaterjali laadimine hapnikuga.

(3.) Kolmas pesu tsükkel ehk loputamine, selle tsükli käigus loputatakse filter läbi ,et filtermaterjal (Birm) massi sisse ei jääks veest välja filtreeritud raua ja mangaani jääke.

(4.) Neljandas pesutsüklis toimub kiire loputus ja filtermaterjali (Birm) kokku pakkimine ja ettevalmistus filtreerimiseks.

(5.) Viies tsükkel ehk töö tsükkel kus toimub reaalne vee filtreerimine (raua ja mangaani erastus)